Digiteenuste määruse kohased vaidluste kohtuvälise lahendamise organid

Kasutajad saavad vaidlustada sisu modereerimise otsuseid, mis piiravad nende kontosid või karistavad nende sisu mitmel viisil. See õigus kehtib ka ebaseaduslikust sisust teatamise korral, mille platvorm on tagasi lükanud. Digiteenuste määruse kohaselt võivad kasutajad esitada kaebuse platvormide ettevõttesisesele kaebuste menetlemise süsteemile, mille kohaselt peavad platvormid oma otsused läbi vaatama. 

Digiteenuste õigusakt võimaldab kasutajatel pöörduda ka vaidluste kohtuvälise lahendamise organite poole. Need organid on alternatiiviks kohtumenetlustele, pakkudes kiiremat ja kulutõhusamat viisi vaidluste lahendamiseks. Kasutajad võivad valida mis tahes kohtuvälise vaidluste lahendamise organi, kellel on ELi sertifikaat oma vaidluse liigi kohta, ja taotleda platvormi sisu modereerimise otsuse läbivaatamist. Veebiplatvormid on kohustatud selle asutusega suhtlema. Kasutajad võivad alati pöörduda oma riigi kohtusse.

Nii kasutajad kui ka digiplatvormid peavad vaidluse lahendamiseks tegema heas usus koostööd valitud vaidluste kohtuvälise lahendamise organiga. Lõivude jaotus sõltub menetluse tulemusest. Igal juhul on vaidluste lahendamine teenusesaajate jaoks tavaliselt tasuta või nominaaltasu eest kättesaadav. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organitel ei ole õigust kohustada pooli vaidlust siduvalt lahendama, kuid nad pakuvad õiglast ja kiiret läbivaatamist.

Organisatsioonid, kes soovivad saada vaidluste kohtuvälise lahendamise organiks, peavad esitama taotluse oma asukohariigi digiteenuste koordinaatorile.

Digiteenuste osutajad, sealhulgas vaidluste kohtuvälise lahendamise organid, vastutavad digiteenuste määruse rakendamise järelevalve eest oma riigis. Sertifikaat kehtib maksimaalselt viis aastat ja seda saab pikendada. Sertifitseeritud asutused peavad täitma teatavaid tingimusi:

• Erapooletus ja sõltumatus: Asutus peab olema digiplatvormide pakkujatest ja teenusesaajatest, sealhulgas kaebuse esitanud üksikisikutest erapooletu ja sõltumatu (sealhulgas rahaliselt).
• Eksperditeadmised: Asutusel peavad olema eksperditeadmised ühes või mitmes konkreetses ebaseadusliku sisu valdkonnas või üht või mitut liiki digiplatvormide tingimuste kohaldamisel ja täitmise tagamisel.
• Töötasu: Organi liikmetele makstakse tasu viisil, mis ei sõltu menetluse tulemusest.
• Kättesaadavus: Vaidluste kohtuväline lahendamine peab olema kergesti kättesaadav, võimaldades esitada kaebuse ja tõendavad dokumendid internetis.
• Tõhusus: Asutusel peaks olema võimalik lahendada vaidlusi kiiresti, tõhusalt ja kulutõhusalt ning vähemalt ühes ELi ametlikus keeles.
• Töökord: Asutus peab tegutsema kooskõlas selgete ja õiglaste menetluseeskirjadega, mis on kergesti ja avalikult kättesaadavad ning vastavad kohaldatavale õigusele.

Ainult ELis asuvaid organeid saab sertifitseerida vaidluste kohtuvälise lahendamise organitena. Sellega tagatakse, et vaidluste kohtuvälise lahendamise organid tegutsevad ELi õigusraamistikus, aidates kaasa ühtlustatud lähenemisviisile sisu modereerimisega seotud vaidluste lahendamisel. Sertifikaat kehtib kõigis liikmesriikides. Sertifitseerimine võib siiski piirduda teatavate pädevusvaldkondadega (teatavad ebaseadusliku sisu liigid või teatavat liiki digiplatvormid) või teatavate keeltega, milles organ on võimeline vaidlusi lahendama.

Vaidluste kohtuvälise lahendamise organid esitavad oma riiklikele DSCdele oma töö kohta aastaaruandeid. Iga DSC omakorda esitab kord kahe aasta jooksul aruande kõigi tema poolt sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organite toimimise kohta. Need aruanded sisaldavad teavet vaidluste arvu, nende tulemuste, vaidluste lahendamiseks kulunud aja, tekkinud raskuste, parimate tavade ja toimimise parandamise soovituste kohta.

Pärast digiteenuste osutajatelt teate saamist avaldab komisjon vaidluste kohtuvälise lahendamise sertifitseeritud organite loetelu ja ajakohastab seda. Vt allpool heakskiidetud kohtuväliste vaidluste lahendamise organite loetelu.