Levis ordnejuvvon njoarostangilvu čohkkii čuđiid mielde gilvaleddjiid – njoarosteamis vigget oažžut ođđa treandašlája
Njoarostangilvvu vuittiiga Elen Anne Sara ja Mikkel Mathis Hætta. Levi njoarostangilvvuid ulbmilin lei dahkat njoarosteami dovddusin olles riikkas.
Suoma ja Norgga sámedikkiid jođiheaddjit muitet gonagas Haralda mearkkašahtti sániid ja daguid
Bearjadat iđida jápmán gonagas Harald V lei sámiid ustit ja bivddii almmolaččat ándagassii vearredaguid Norgga stáhta bealis.
Oummu rââst raaj -haʹŋǩǩõs õhttii saaʹmid – juätkkhaʹŋǩǩõõzzâst jurddjen oouʹdeed sääʹmǩiõll- da kulttuurkõõskõõzz
Kueiʹt eeʹjj pešttam haʹŋǩǩõõzz puäđõõzz lie miârkteei sääʹmkulttuuʹre. Oummu rââst raaj -haʹŋǩǩõõzz loppseminaar lij täʹbbe Njauddmest.
Meccihaldâttâh áigu vyebdiđ toontijd Konišjäävrist – Mudusjäävri paalgâs vuástálist tuuváášhaavâ
Konišjäävri riidon Anarân vuávájeh 15 luámurakânâs. Aldasijn lii meid Mudusjäävri palgâsân tehálâš rátkumäiđi.
Yle Ođđasat: karusellissa on 5 videota
Anni Koivisto heaitá Sámedikki áirrasin – ođđa lahtu nammadeamis manná vel ��igi
Anárlaš Anni Koivisto lea válljejuvvon Sámedikki árrabajásgeassináššiid erenomáš áššedovdin. Danin son lea mearridan guođđit luohttámušdoaimmas Sámedikkis.
Sámedikki láhkaáššedovdi: Paavo Riihitammela loktana Sámediggái Anni Koivisto sadjái
Gielddaid dihtomearit eai váikkut dasa, gii beassá ođđa áirrasin Sámediggái, čilge Sámedikki juridihkalaš erenoamášáššedovdi Kalle Varis.
Sámemusea Siida ja Stockholmma Nordiska museet álget ovttas dutkat measta 700 ođđa sámedávvira
Nordiska museet sámedávviriid čoakkáldat lea máilmmi viiddimus sámemuseaid olggobealde. Oasi čoakkáldaga dávviriin dutkagohtet Ellos min árbi -fidnu olis.
Sámis imaštahttán mierká bođii Sibirijás – olbmot muitalan oaivebakčasiin ja hilašteaddji čalmmiin
Sámis imaštalle vahkkoloahpa smávva partihkkaliid. Suoma davimus áibmakvalitehta mihtidanbáiki gávdno sámeguovllu olggobealde Gihttelis.
Ohcejohnjálmmis eai leat sáhttán ordnet skuvlasáhtuid – sáhttá šaddat 30 kilomehtera mohkki iđđes ja vuot veaigin
Láhka geatnegahttá gielddaid ordnet skuvlasáhtu mánáide, geat ásset badjel viđa kilomehtera geahčen skuvllas.
Suõmmkar haaʹlad ââʹnned ciistâst nuuʹbbin albuumin mõõntum dommvuuʹd, Paččjooǥǥ da Peäccam sääʹmsiidid
Suõmmkar ođđ albuum väldd kuvddleeʹjees mieʹldd mätkka Paččjoʹǩǩe da Peäccma.
Sääʹmǩiõllsa päärnaiǩeeʹrj pieʹsse äärvast õnnum IBBY-UNESCO-liʹstte, koin kaaggât pââjas ǩiõlʼlaž määŋghämmsažvuõđ
Sääʹmǩiõllsaž ǩeʹrjjnekka lij vääžnai, što pukin uuʹccmõs ǩiõl lie še vaʹlljuum mieʹldd.
Beaivvášsevnnjodeapmi beroštahttii Ohcejogas – ”Dat lasiha dieđu luonddus ja eallimis”, dadjá dáhpáhusa čuvvon Niilo Vuomajoki
Ohcejohkalaš nástediehtaga searvi lágiidii dáhpáhusa, gos besse čuovvut beaivváža sevnnjodeami ovttas.
Gáregasnjárgalaš Riku Rasmus oinnii šiljustis gumppe – dalle álggii dáhpáhuvvat
Gumpe lei boahtán Rasmusiid šilljui beanagárddi lusa hárdit beatnagiid. Rasmus balddii gumppe eret, muhto beana vulggii maŋŋái.
Boazodoalu dili čielggadit: ministeriija bidjan čielggadanolbmo árvvoštallat boazodoalo dálá dili ja boahttevuođa
Čielggadeaddjin lea filosofiija doavttir Jukka Bisi. Bisi boahtá gullat barggustis viidát boazodoalu iešguđetge oassebeliid.
Sääʹm vaʹlljee ođđ ouddoummu kålggmannust– võboršiiʹǩǩi piijjmõš älggam
Sääʹm vaʹlljee ođđ ouddoummu juõʹǩǩ kuälmad eeʹjj. Võboršiiʹǩǩi piijjmõš poott 31.8.2026.
Maria Aikio sistelávka lea čakčat oastinláhkái Pariissas – Gulahallat-dáiddačájáhusa olis lágidit duodjegávppi
Dáiddačájáhusas ovdanbuktet sámi dála dáidaga ovcci sámedáiddára dáidaga bokte.
Sárá-Márjá Keskitalo mielas Suomasge sáhtášedje oahppat Austrálias: Doppe čalmmustahttet eamiálbmogiid girdišilju rájes gitta hotellii
Keskitalo vulggii jahkái molssastudeantan Tasmaniai ja oahpai eambo eamiálbmotáššiin go livčče jáhkkán.
Geahča govaid: Sápmi Prides ledje movttegis olbmot ja buorre vuoigŋa
Anárii leat dán vahkuloahpas čoahkkanan olbmot ávvudit seksuála girjáivuođa Sápmi Pride -dáhpáhussii.
Sápmi Pride lágiduvvo lávvordaga Anáris – lágideaddji: ”Min Sápmi ii leat vel áibba dorvvolaš sadji girjás olbmuide”
Prográmmas lea earret eará panelaságastallan, mas gieđahallet dáidaga vejolašvuođaid ja molssaeavttuid sámegiela fuolkesániide.
Máŋgasat máhccet Sápmái geassái – ”Mii leat dego bárbmolottit”, govvida Heikki Guttorm
Ruovttuguovllus fitnan lea máŋgga eret fárren sápmelažžii hui emotionálalaš. Olmmoš sáhttá dovdat iežas hui oadjebassan, muhto seammás dovdat maid stuorra áibbašeami.
Inka Kaartokallio diđii jo mánnán, ahte sus šaddá oahpaheaddji – dál son ollašuhttá niegus máttuidis ruovttuguovllus
Ohcejohkii sajáiduvvan ii leamaš váttis máddin bajásšaddan Inka Kaartokallioi. Doppe gávdnojit oahpes olbmot ja Ohcejogas orrun lea sutnje lunddolaš.
Gumpe lea goddán badjel 120 bohcco Muttošjávrri bálgosis – boazoisida mielde juohke beaivi gávdnojit ođđa ráppit
Muttošjávrre bálgosis gumpe lea jo golbma mánotbaji johtán ja goddán bohccuid. Dasa lassin maid nuppe bealde Anára, Sállevári bálgosis leamaš gumpe dán gease.
Sämikuávlu mađhâšeijeemeeri lii lamaš viehâ táválâš – Ucjuuvâst já Hettaast tile lii kuittâg hiäjub ko ovdil
Taan keesi mađhâšeijei meeri lii lamaš ucceeb ko moonnâm ive, mut nubástus ij lah kuittâg dramaatlâš.
Geasseguossit: karusellissa on 8 juttua
Deanuleagis eallá vel árbevierru, go Hans Kitti láddje liššáin ja háše visot ieš
Kitti šiljus eai leat plastihkkii giesastuvvon suoidnespáppat, baicce ovddeš málle mielde hášejuvvon suoinnit. Son biebmá bohccuidis goikesuinniiguin.
Sámedikki válggaid válgalogahallamii ohcamii leat ođđa rávvagat – eandalit nuoraid gánneha dál čuovvut mielde
Suoma Sámi Nuorat -searvvis veahkehit nuoraid oažžut dieđu válgalogahallamii ohcamis. Ságadoalli oaidná nuoraid oassálastima válggaide dehálažžan.
Čeʹvetjääuʹr siid staanvuõđ haaʹleet pueʹreed ođđ kaaʹvin: ǩeässa siʹjdde raajât ođđ, staani väʹʒʒempälggaz
Ǩeässa siʹjdde raajât nuʹtt õõut ǩilomettar pälggaz, kååʹtt pueʹrad staanvuõđ škooul da liikkeemǩeeʹdd kõõskâst.
Dieđiheapmi Sámi Grand Prix 2027 juoigan- ja lávlungilvui lea dál rábas
Lea go dus luohti dahje lávlla maid háliidat juogadit olles Sámiin? Dál sáhtát dieđihit luođi ja lávlaga Sámi Grand Prix 2027-gilvui.
Čiõlǥtõs: Sääʹmǩiõlâst õinn samai rââʹžžes vueʹǩǩ – taarbaš põõšši resuursid da fiʹttjõsmuttâz seillam diõtt
Sääʹmkulttuurfoond Sääʹmpääʹljes-haʹŋǩǩõõzz čiõlǥtõs pohtt ouʹdde nuõrttsääʹmǩiõl rââʹžžes vueʹjj nuʹtt lääʹdd- ko še sääʹmõhttsažkååʹddest.
